Nr 3 (126) 2017 - page 2

22.-26. augustini 2017 toimus Tallinna metodisti kirikus tervenduskool, mida juhatas pastor Larry Eddings koos 8-liikmelise “Wind of the Spirit” (eesti k “Vaimutuul”) meeskonnaga USA-st ja Indiast. Pastor Larry Eddings of teeninud pastorina üle kuuekümne aasta ning neist üle neljakümne aasta on olnud ta tervendusteenistuses.

Seminaril käsitleti inimese tervenemist nii vaimu, hinge, suhete kui ihu tasandil. Lisaks sisaldas kool teemasid moondunud Jumala-pildi tervenemisest, tunnetuse sõnast, Püha Vaimust, andestusest, seksuaalsest murtusest, vabastusteenistusest, leinast paranemisest. Seminari juurde käis ka mahukas töövihik, mis sai seminari tarbeks eesti keelde tõlgitud. Loenguid pidasid erinevad grupiliikmed ning peale iga loengut oli töögrupp, kus osalejad praktiseerisid kolmestes gruppides eestpalvet antud valdkonnas. Reede-õhtusel tervendusteenistusel teenisid kolmestes meeskondades seminaril osalejad ning meeskond kattis neid eestpalves. Seminari jooksu kogesid kõik osalejad Jumala Püha Vaimu sügavat tööd oma elus ning mitmed tunnistasid ka füüsilist tervenemist. Tervenduskool lõppes loenguga, kuidas teenida Jumala Püha Vaimu väes, tuginedes apostlite tegude esimesele 5 peatükile ning armulauaga. Keep Reading

Olles teelised, liigume oma igapäevastes tegemistes-toimetustes erinevaid radasid, kuhu Jumal juhib erinevaid inimesi, kellega vahetame kogemusi ja jagame rõõme, muresid, unistusi. Nii on kujunenud ka meie iga-aastane reisiseltskond: on neid, kes on osalenud rattamatkal ja tahavad ikka ja jälle tulla, ja neid, kellega oleme kohtunud ja kutsunud kaasa, et ühiselt koos nautida rattasõitu Eestimaa erinevates paikades. Meie eesmärgiks on veeta see aeg kui vähegi võimalik, koos peredega. Nii on olnud meil seltskonnas 8kuustest kuni 70aastasteni.

Meie jalgrattamatkad said alguse sellest, kui kolme sõbra – Urmas Sassiani (Tallinna kogudus), Tanel Paju (Räpina kogudus) ja Tarmo Kübara (Võru kogudus) teed ristusid, neil tekkis mõte minna jalgratastega vallutama Võrumaa mägesid, võttes jõukatsumisele kaasa ka oma pered ning sõbrad. Matk kujunes mitte niivõrd sportlikuks jõukatsumiseks, kui meeldejäävaks rännakuks keset imeilusat loodust koos heade sõpradega. Keep Reading

Ei saa jätta mainimata, et rattaga sõitmine on minu üks lemmiktegevusi. Ei hirmutanud ka eesmärk – sõita palju-palju kilomeetreid, sõita mööda kruusateid, läbida tõuse ja järske laskumisi ning mitmeid kurve. Kaaslasteks kristlased, peamiselt metodisti kogudustest üle Eesti.

Olin varem selle seltskonna rattaretkedest kuulnud, kuid jah, nüüd kui sain teada, et võin ka osaleda, olin rõõmus ja otsus minna saigi tehtud.

Matk oli põnev, vaja oli ka iseennast ületada ja pingutada, sest kokku sõitsime rattaga ligi 100 km paari päevaga. Retk oli mitmeti õnnistatud (hea ilmaga, vaatamisväärsustega), eriliselt hoitud (ei olnud suuremaid traumasid ega muud seesugust). Meil oli vahva öömaja (Tõrva misjonikeskus), maitsvad toidud (tänu kokkadele ja abilistele, sh mitmekülgse menüü koostajale) ja suurepärane seltskond.

Matk toimus enamjaolt mööda Valgamaad ja kõik vaatamisväärsused ja paigad, mida nägin, olid tõesti imekenad, lisaks on ju Valgamaa loodus ja teed mitmekesised ja imetlusväärsed. Matka viimane päev, pühapäev, oli eriline ka seetõttu, et saime osaleda jumalateenistusel Tõrva baptistikoguduses.

Teiste matkalistega matkajärgselt muljetades selgus, et kõigile meeldis tänavune matk väga. Lisaks kinkisid korraldajad igale osalejale medali, mis sobis kaela nagu valatult ja tähistas sobivalt sportlikku nädalavahetust ning jääb kenaks mälestusesemeks. Ja nii ootan minagi järgmist ühist rattamatka.

SIRJELI TOMBAK,
Tallinna kogudus

XIII suvekonverents, mille korraldamisega alustati juba möödunud aastal, on nüüdseks saanud ajalooks ja seega on paras hetk meenutada toimunut. Juba peale eelmise suvekonverentsi lõppu alustati uue planeerimisega. Esimesena saavad paika selle aeg ja broneeritakse telk. Kõigi rõõmuks oli sel aastal kohal Matthias Fritzsch koos misjonitelgiga ja sel teemal mingeid muresid ei olnud.

el aastal oli peakõnelejaks dr. Frank Billman USAst, kes on teeninud Ühinenud Metodisti Kiriku pastorina 41 aastat. Viimased 12 aastat on ta kaasa teeninud Aldersgate’i uuendusliikumises, s.h Metodisti Üleloomuliku Teenimistöö Kooli asutajana. Dr. Billman on samuti olnud külalislektor Ühinenud Teoloogilises Seminaris Daytonis, Ohios, kus ta on juhatanud Üleloomuliku teenimistöö doktorantuuriprogrammi. Samuti on nad olnud Aldersgate’i liikumise rahvusvahelise töö juhid. Kui Aldersgate’i Eesti meeskond Frank Billmani ja tema abikaasa Peggiga Inglismaal konverentsil tutvusid, siis tekkis unistus, et nad võiksid tulla kunagi ka Eestisse teenima. Meie unistus täitus kiiremini kui oskasime loota. Frank Billmani peamine uurimis- ja jutluste teema on John Wesley ja Püha Vaim ning üleloomulikkus tema teenimistöös. Kuna kirikuvalitsus on juubeliaasta teemaks võtnud Jr 6:16 „Muistsetel radadel uueneva südamega”, siis sobisid Frank Billmani jutluste ja seminari teemad sellega imeliselt kokku. Frank kõneles meile näiteks sellistel olulistel teemadel: „Mida ütlevad Piibel ja J. Wesley Jumala hääle kuulamise ja prohveteerimise kohta”, „Väeilmingute „üleskaevamine“ metodismis” ja „Palvetades imesid”. Kõneledes seminaridel pastoritele ja töötegijatele teenimisest „kõrbe“-olukordades, rõhutas ta, et peaksime oma kogudustes palju rohkem rääkima üleloomulikkusest ja Püha Vaimu tööst metodismi ajaloos – see on osa meie identiteedist. Jumal tegi suuri asju minevikus ja igatseb neid teha ka tulevikus.

Avajumalateenistusel jutlustas Tallinna vene koguduse pastor Aleksander Fjodorov elavaks ohvriks saamisest. Hommikustes piiblitundides kõneles Douglas Childress samuti ohvrist, kuid ka Jumala heast, meelepärasest ja täiuslikust tahtmisest. Seminare viisid läbi lisaks Frank Billmanile ka Taavi Hollman, Taavet Taimla ja Paul Strange. Eriti põnevil olid inimesed Paul Strange’i seminarist, kus olid teemaks Püha Vaimu annid, nii teoorias kui ka praktikas. Mina ise osalesin Pauli Strange’i Püha Vaimu andide seminaril Inglismaal, mille järel ta jagas samuti andide testi linki. Võin öelda, et selle tegemine on igaühe omal vastutusel. Oma andidesse süüvimine ja nende praktiseerimine on alati vastutus, sest selle teadmisega tuleb midagi siis peale hakata. Mina näiteks sain seda testi tehes teada, et minu peamine and on administreerimine. Nii et võin nüüd öelda, et just selle testi tulemusena olin mina sel aastal vastutav suvekonverentsi registreerimise ja majutuse eest.

Nagu on juba mitmeid aastaid tavaks, teenis suvekonverentsil eestpalvetajana Aldersgate’i rahvusvaheline meeskond, kus oli inimesi Inglismaalt, Eestist, Ameerikast ja Leedust. Meeskonda juhtis taaskord David Winstanley, kelle selleaastasel suvekonverentsil osalemine oli paljudele palvevastuseks. Nimelt ütlesid David ja ta abikaasa Julie juba eelmisel aastal, et sel aastal langeb neil täpselt sellesse perioodi koguduse vahetus. Nimelt toimib Inglimaa metodistikirikus rotatsioon, mille tõttu tuleb pastoritel iga teatud perioodi tagant kogudust vahetada. Juhtus nii, et nad pidid juuli lõpus lahkuma oma eelmisest kogudusest, aga kahjuks ei olnud neil võimalik kohe uude elukohta sisse kolida. Selle tulemusena olid nad kaks nädalat ilma koduta ja seega ei jäänud neil muud üle kui Eestisse tulla, kus neid väga oodati. Kas Jumalal ei ole vahel tore huumorimeel, kui ta meie elusid korraldab?

Eraldi tahaksin välja tuua ka hilisõhtused üritused. Esimesel õhtul jagas oma tunnistust ja laulis David Michael Carillo, kes nimetas ennast Läti šokolaadiks. Ta on tõmmu mees Ameerikast, kelle Jumal on toonud Lätti misjonäriks. Ta tunnistas, kuidas Jumal on toetanud teda eluraskustes, näiteks teismelisena, kui tal tuli seista vastakuti olukordadega, mida tekitasid hüperaktiivsuse sündroom, õpiraskused ja tõrjutus kaasõpilaste poolt. Lätis on ta adopteerinud kolm teismelist, kellest üks oli koos isaga ka Giideoni laagris kaasas. Teisel õhtul toimus foorum, mille käigus rääkisid Taavi Hollman, Artur Põld ja Eesti Nelipühi Kiriku Rakvere koguduse rajaja Marko Verhovitš kogukonnani jõudmisest. Foorum sai inspiratsiooni piiskop Christian Alstedti üleskutsest rohkem kogukonnani sirutuma ja juhtis ka tähelepanu, et viimase kümne aasta jooksul ei ole Eestis rajatud ühtegi uut metodisti kogudust. Igal kõnelejal oli isiklikke kogemusi, kuidas kuulutada evangeeliumi esmalt oma tegudega. Viimasel õhtul toimus traditsiooniline palvekoridor, kus paljud said Jumala poolt eriliselt teenitud.

Suvekonverentsi lõpetas jumalateenistus, mille käigus toimus ristimine ja Frank Billman jutlustas armulaua seostest ärkamise ja tervenemisega. Armulaud võib olla allikaks mõlemale, kui me läheme avatud südamega ja kogeme seda, milleks Jeesus tegelikult armulaua seadis.

Usun, et Jumal kõnetas XIII suvekonverentsi ajal iga enam kui kahtsada osalejat. Loodan, et muistetel radadel kõndides said südamed ja meeled uuendatud ning leidus neid, kes said innustatud, et „kaevata üles“ väeilmingud metodismis ja kuulutada veel aktiivsemalt tegudega evangeeliumi oma kogukonnas.