Arendusleht

Issue

Nr 3 (126) 2017 - page 2

Konfliktist osaduseni

27. septembril toimus Tallinnas Eesti Rahvus-raamatukogu konverentsisaalis Reformatsiooni 500. aastapäeva raames konverents Konfliktist Osaduseni.

Lisaks huvitavatele ettekannetele toimus ka samanimelise raamatu eestikeelse tõlke esitlus.

Rahvast oli registreerunud nii arvukalt, et konverents viidi Rahvusraamatukogu väikesest saalist üle suurde saali. Eesti Metodisti Kirikust oli konverentsile registreerinud superintendent Taavi Hollman, EMK Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler ja allakirjutanu.

Konverents oli inspireeritud dokumendist “Konfliktist osaduseni”, mille koostas 2013 aastal Luterlik Maailmaliit ja Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstlik Komisjon. Konverentsil vaatlesid kahe konfessiooni esindajad ühiselt reformatsiooni ajalugu ja mõjusid, Martin Lutheri teoloogiat ja 50 aastat tagasi alguse saanud oikumeenilist dialoogi.

Konverentsi avasid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rooma-Katoliku Kiriku administraator Eestis piiskop Philippe Jourdan. Tervituskõne pidas Saksamaa suursaadik, Eesti siseministri tervituse luges ette Ilmo Au ja Tallinna linnapea kohusetäitja kirja luges ette Juhan Paadam. Põhiettekannetega esinesid Rooma Pontifica Universita della Santa Croce professor, dr Philip Goyet, kes lahkas dokumenti katoliiklikust perspektiivist ja õpetaja, EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli professor dr Thomas-Andreas Põder, kes lahkas dokumenti luterlikust perspektiivist. Kaasettekannetega astusid üles ja arutlesid dokumenti vabakiriklikust perspektiivist EEKBLi pastor dr Meego Remmel ja õigeusu perspektiivist EAÕKi metropoliit Stefanus.

Peale kosutavat lõunasööki toimus aga paneeldiskussioon, kus koos põhiettekandjatega astusid lavale EELK peapiiskop ja RKK eesti piiskop. Lisaks veel ka semiootik professor Mihhail Lotman ja kirjandusteadlane Rein Veidemann.

Konverents lõppes ühispalvusega Rahvusraamatukogu naabruses asuvas Kaarli kirikus.

Meelde jäi meeldivalt ka mitu korda välja öeldud konstateering, et kui katoliiklaste ja õigeusklikega on täieliku kirikuosaduseni veel pikk tee kulgeda, siis luterlastel on juba täielik kirikuosadus ja vastastikune tunnustamine nii anglikaanide, metodistide kui ka reformeeritud kirikutega. Oli igati huvitav ja hästi korraldatud konverents.

Tervenduskool

22.-26. augustini 2017 toimus Tallinna metodisti kirikus tervenduskool, mida juhatas pastor Larry Eddings koos 8-liikmelise “Wind of the Spirit” (eesti k “Vaimutuul”) meeskonnaga USA-st ja Indiast. Pastor Larry Eddings of teeninud pastorina üle kuuekümne aasta ning neist üle neljakümne aasta on olnud ta tervendusteenistuses.

Seminaril käsitleti inimese tervenemist nii vaimu, hinge, suhete kui ihu tasandil. Lisaks sisaldas kool teemasid moondunud Jumala-pildi tervenemisest, tunnetuse sõnast, Püha Vaimust, andestusest, seksuaalsest murtusest, vabastusteenistusest, leinast paranemisest. Seminari juurde käis ka mahukas töövihik, mis sai seminari tarbeks eesti keelde tõlgitud. Loenguid pidasid erinevad grupiliikmed ning peale iga loengut oli töögrupp, kus osalejad praktiseerisid kolmestes gruppides eestpalvet antud valdkonnas. Reede-õhtusel tervendusteenistusel teenisid kolmestes meeskondades seminaril osalejad ning meeskond kattis neid eestpalves. Seminari jooksu kogesid kõik osalejad Jumala Püha Vaimu sügavat tööd oma elus ning mitmed tunnistasid ka füüsilist tervenemist. Tervenduskool lõppes loenguga, kuidas teenida Jumala Püha Vaimu väes, tuginedes apostlite tegude esimesele 5 peatükile ning armulauaga. Keep Reading

Jalgrattamatk Valgamaal

Olles teelised, liigume oma igapäevastes tegemistes-toimetustes erinevaid radasid, kuhu Jumal juhib erinevaid inimesi, kellega vahetame kogemusi ja jagame rõõme, muresid, unistusi. Nii on kujunenud ka meie iga-aastane reisiseltskond: on neid, kes on osalenud rattamatkal ja tahavad ikka ja jälle tulla, ja neid, kellega oleme kohtunud ja kutsunud kaasa, et ühiselt koos nautida rattasõitu Eestimaa erinevates paikades. Meie eesmärgiks on veeta see aeg kui vähegi võimalik, koos peredega. Nii on olnud meil seltskonnas 8kuustest kuni 70aastasteni.

Meie jalgrattamatkad said alguse sellest, kui kolme sõbra – Urmas Sassiani (Tallinna kogudus), Tanel Paju (Räpina kogudus) ja Tarmo Kübara (Võru kogudus) teed ristusid, neil tekkis mõte minna jalgratastega vallutama Võrumaa mägesid, võttes jõukatsumisele kaasa ka oma pered ning sõbrad. Matk kujunes mitte niivõrd sportlikuks jõukatsumiseks, kui meeldejäävaks rännakuks keset imeilusat loodust koos heade sõpradega. Keep Reading

Juulikuul rattaga matkama Valgamaale… jaah, kõlab ju hästi!?

Ei saa jätta mainimata, et rattaga sõitmine on minu üks lemmiktegevusi. Ei hirmutanud ka eesmärk – sõita palju-palju kilomeetreid, sõita mööda kruusateid, läbida tõuse ja järske laskumisi ning mitmeid kurve. Kaaslasteks kristlased, peamiselt metodisti kogudustest üle Eesti.

Olin varem selle seltskonna rattaretkedest kuulnud, kuid jah, nüüd kui sain teada, et võin ka osaleda, olin rõõmus ja otsus minna saigi tehtud.

Matk oli põnev, vaja oli ka iseennast ületada ja pingutada, sest kokku sõitsime rattaga ligi 100 km paari päevaga. Retk oli mitmeti õnnistatud (hea ilmaga, vaatamisväärsustega), eriliselt hoitud (ei olnud suuremaid traumasid ega muud seesugust). Meil oli vahva öömaja (Tõrva misjonikeskus), maitsvad toidud (tänu kokkadele ja abilistele, sh mitmekülgse menüü koostajale) ja suurepärane seltskond.

Matk toimus enamjaolt mööda Valgamaad ja kõik vaatamisväärsused ja paigad, mida nägin, olid tõesti imekenad, lisaks on ju Valgamaa loodus ja teed mitmekesised ja imetlusväärsed. Matka viimane päev, pühapäev, oli eriline ka seetõttu, et saime osaleda jumalateenistusel Tõrva baptistikoguduses.

Teiste matkalistega matkajärgselt muljetades selgus, et kõigile meeldis tänavune matk väga. Lisaks kinkisid korraldajad igale osalejale medali, mis sobis kaela nagu valatult ja tähistas sobivalt sportlikku nädalavahetust ning jääb kenaks mälestusesemeks. Ja nii ootan minagi järgmist ühist rattamatka.

SIRJELI TOMBAK,
Tallinna kogudus

 

Aastad

Aastad viivad, aastad toovad,
meie elukangast koovad.
Viivad kõrvalt mõne kalli,
toovad juustesse meil halli.

Aastad kustutavad ära
mitme asja võltsi sära.
Aastad toovad mõistmist sest,
kus on tuum ja kus on kest.

Aastad viivad tervist, rammu,
lühendavad meie sammu.
Aastad toovad märkamist,
varavalges ärkamist.

Aastad toonud palvejulgust,
südamesse rahu, valgust.
Seda aastad küll ei vii,
see mu usk ja kindlus siin.

Maire Simm,
august 2016

Jumala elustavast armust ja selle eesmärgist

Sissejuhatavat: Efesose kiri on saadetud kogudusele, kes elas Väike-Aasia (tänase Türgi) aladel tähtsas sadamalinnas ja kaubanduskeskuses. Linna religioossest atmosfäärist saame pisut aimu Apostlite tegude raamatu 19. peatükki lugedes – tegeldi nõidumise, manamise, ettekuulutamise ja teiste kultuslike praktikatega. Erilist austust ja tähelepanu pälvis linna jumalanna Artemis (üsna koomilist lugu möllust Efesoses oleme kindlasti lugenud). Olemasolevale infole tuginedes võib teha järelduse, et Efesoses sündinud kristliku koguduse enamiku moodustasid pöördunud paganad: „Ja paljud nendest, kes olid saanud usklikuks, tulid ning tunnistasid ja rääkisid oma tegudest. Aga paljud neist, kes olid tegelnud nõiakunstiga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide silma all.

Ja kui nende hind kokku arvestati, leiti see olevat viiskümmend tuhat hõberaha. Nõnda võimsalt kasvas ja tugevnes Issanda sõna.“ (Ap 19:18-20.) Paulus ise kirjutab sellest perioodist oma teenimistöös järgmist: „Efesosse jään ma aga nelipühani, sest mulle on siin avanenud uks suureks ja tõhusaks tööks, ent vastaseid on palju.“ (1Kr 16:8, 9.)

Keep Reading

Jom Kippur – Lepituspäev

SISSEJUHATUS SÜGISPÜHADESSE

Tervelt kolm nädalat kestab igal sügisel juudi pühade hooaeg. See algab roš hašana ehk Uusaasta pühaga, millele järgnevad kümme Aukartuse päeva. Kümnendal päeval on jom kippur ehk lepituspäev ning nädala jagu hiljem lõpetab sügispühade hooaja kaheksa päeva kestev sukot ehk lehtmajade püha.

Juudi kalender ei lange kokku meil käibel oleva Gregoriuse kalendriga, mistõttu on meie vaatevinklist võetuna igal aastal juudi pühad umbes kuu aja võrra nihkes. Roš hašana on näiteks mõnel aastal septembri alguses; teisel aastal jällegi oktoobri alguses. Roš hašana alustab juudi kalendri järgi uut aastaringi; esimeseks kalendrikuuks on tisrikuu.

Käesoleval aastal algas juudi uus aasta 20. septembri õhtul; lepituspäeva tähistatakse 29. septembri õhtust 30. septembri õhtuni ja lehtmajade püha on 4. oktoobri õhtust 13. oktoobri õhtuni. Iisraelis kestab lehtmajade püha päeva võrra vähem kui mujal maades.

Jom kippur ehk lepituspäev on piiblis esitatud heebreakeelse nimega jom ha-kipurim ehk lepituste päev. See on juudi kalendri aastaringi kõige tõsisem ja pühalikum päev. Selle kohta on räägitud 3. Moosese raamatus 23. peatükis salmides 27-32: „Aga kümnes päev selles seitsmendas kuus on lepituspäev; see olgu teile pühaks kokkutulekuks: alandage siis oma hinged ja ohverdage Issandale tuleohvreid! Sel päeval ärge tehke ühtegi tööd, sest see on teile lepituspäevaks, mil teie eest lepitust toimetatakse Issanda, teie Jumala ees! Jah, igaüks, kes sel päeval ennast ei alanda, hävitatagu oma rahva seast! Ja igaühe, kes sel päeval teeb mingit tööd, ma hävitan tema rahva seast! Ärge tehke siis ühtegi tööd; see olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks, kus te iganes asute! See olgu teile täielikuks hingamispäevaks ja hingede alandamiseks! Algusega kuu üheksanda päeva õhtul, õhtust õhtuni, pidage seda oma hingamispäeva!”

Keep Reading

Tere Iisraelimaalt!

Eelmises ajakirjas alustasime lugu  nelja eestlase viibimisest Iisraelis. Rahvusvahelise Sar-El programmi raames teenisid nad vabatahtlikena Iisraeli Kaitseväes. Sellest reisist sündisid kirjad kodustele. Oleme puhkamas Ashdodis järjekordsest tihedast töönädalast sõjaväebaasis.

Eelmise kirja lõpetasin hetkel, kui läksime Jeruusalemmas Holokausti muuseumisse ning sealt armeebussiga tagasi kõrbesse. Yad Vashem, nagu seda muuseumit nimetatakse, mõjub alati iselaadselt, hoolimata kui palju seal käinud oled. Meie giidiks on hallipäine juudi vanahärra, kelle sügavates kurbades silmades vilksatavad aeg-ajalt lõbusad sädemekesed. Tal on võime lühikese 1,5 tunniga liikuda läbi päratu suure hoone- ja infokolossi ning seada me ette lugu inimkonna ühest tumedamast ajaloohetkest. Ringkäigu lõpul vaatavad vana juudi elutargad silmad meile otsa ja ta ütleb: „Ärge mõelge nii, et küll olid kurjad ajad! Kurjus on jätkuvalt olemas ja tegutsemisvalmis, ent tema vägi ja toimimisvõime sõltub meie igaühe valikutest ja otsustest.“

Keep Reading

„Muutuge uueks oma meele uuendamise teel”. EMK XIII Suvekonverents

XIII suvekonverents, mille korraldamisega alustati juba möödunud aastal, on nüüdseks saanud ajalooks ja seega on paras hetk meenutada toimunut. Juba peale eelmise suvekonverentsi lõppu alustati uue planeerimisega. Esimesena saavad paika selle aeg ja broneeritakse telk. Kõigi rõõmuks oli sel aastal kohal Matthias Fritzsch koos misjonitelgiga ja sel teemal mingeid muresid ei olnud.

el aastal oli peakõnelejaks dr. Frank Billman USAst, kes on teeninud Ühinenud Metodisti Kiriku pastorina 41 aastat. Viimased 12 aastat on ta kaasa teeninud Aldersgate’i uuendusliikumises, s.h Metodisti Üleloomuliku Teenimistöö Kooli asutajana. Dr. Billman on samuti olnud külalislektor Ühinenud Teoloogilises Seminaris Daytonis, Ohios, kus ta on juhatanud Üleloomuliku teenimistöö doktorantuuriprogrammi. Samuti on nad olnud Aldersgate’i liikumise rahvusvahelise töö juhid. Kui Aldersgate’i Eesti meeskond Frank Billmani ja tema abikaasa Peggiga Inglismaal konverentsil tutvusid, siis tekkis unistus, et nad võiksid tulla kunagi ka Eestisse teenima. Meie unistus täitus kiiremini kui oskasime loota. Frank Billmani peamine uurimis- ja jutluste teema on John Wesley ja Püha Vaim ning üleloomulikkus tema teenimistöös. Kuna kirikuvalitsus on juubeliaasta teemaks võtnud Jr 6:16 „Muistsetel radadel uueneva südamega”, siis sobisid Frank Billmani jutluste ja seminari teemad sellega imeliselt kokku. Frank kõneles meile näiteks sellistel olulistel teemadel: „Mida ütlevad Piibel ja J. Wesley Jumala hääle kuulamise ja prohveteerimise kohta”, „Väeilmingute „üleskaevamine“ metodismis” ja „Palvetades imesid”. Kõneledes seminaridel pastoritele ja töötegijatele teenimisest „kõrbe“-olukordades, rõhutas ta, et peaksime oma kogudustes palju rohkem rääkima üleloomulikkusest ja Püha Vaimu tööst metodismi ajaloos – see on osa meie identiteedist. Jumal tegi suuri asju minevikus ja igatseb neid teha ka tulevikus.

Avajumalateenistusel jutlustas Tallinna vene koguduse pastor Aleksander Fjodorov elavaks ohvriks saamisest. Hommikustes piiblitundides kõneles Douglas Childress samuti ohvrist, kuid ka Jumala heast, meelepärasest ja täiuslikust tahtmisest. Seminare viisid läbi lisaks Frank Billmanile ka Taavi Hollman, Taavet Taimla ja Paul Strange. Eriti põnevil olid inimesed Paul Strange’i seminarist, kus olid teemaks Püha Vaimu annid, nii teoorias kui ka praktikas. Mina ise osalesin Pauli Strange’i Püha Vaimu andide seminaril Inglismaal, mille järel ta jagas samuti andide testi linki. Võin öelda, et selle tegemine on igaühe omal vastutusel. Oma andidesse süüvimine ja nende praktiseerimine on alati vastutus, sest selle teadmisega tuleb midagi siis peale hakata. Mina näiteks sain seda testi tehes teada, et minu peamine and on administreerimine. Nii et võin nüüd öelda, et just selle testi tulemusena olin mina sel aastal vastutav suvekonverentsi registreerimise ja majutuse eest.

Nagu on juba mitmeid aastaid tavaks, teenis suvekonverentsil eestpalvetajana Aldersgate’i rahvusvaheline meeskond, kus oli inimesi Inglismaalt, Eestist, Ameerikast ja Leedust. Meeskonda juhtis taaskord David Winstanley, kelle selleaastasel suvekonverentsil osalemine oli paljudele palvevastuseks. Nimelt ütlesid David ja ta abikaasa Julie juba eelmisel aastal, et sel aastal langeb neil täpselt sellesse perioodi koguduse vahetus. Nimelt toimib Inglimaa metodistikirikus rotatsioon, mille tõttu tuleb pastoritel iga teatud perioodi tagant kogudust vahetada. Juhtus nii, et nad pidid juuli lõpus lahkuma oma eelmisest kogudusest, aga kahjuks ei olnud neil võimalik kohe uude elukohta sisse kolida. Selle tulemusena olid nad kaks nädalat ilma koduta ja seega ei jäänud neil muud üle kui Eestisse tulla, kus neid väga oodati. Kas Jumalal ei ole vahel tore huumorimeel, kui ta meie elusid korraldab?

Eraldi tahaksin välja tuua ka hilisõhtused üritused. Esimesel õhtul jagas oma tunnistust ja laulis David Michael Carillo, kes nimetas ennast Läti šokolaadiks. Ta on tõmmu mees Ameerikast, kelle Jumal on toonud Lätti misjonäriks. Ta tunnistas, kuidas Jumal on toetanud teda eluraskustes, näiteks teismelisena, kui tal tuli seista vastakuti olukordadega, mida tekitasid hüperaktiivsuse sündroom, õpiraskused ja tõrjutus kaasõpilaste poolt. Lätis on ta adopteerinud kolm teismelist, kellest üks oli koos isaga ka Giideoni laagris kaasas. Teisel õhtul toimus foorum, mille käigus rääkisid Taavi Hollman, Artur Põld ja Eesti Nelipühi Kiriku Rakvere koguduse rajaja Marko Verhovitš kogukonnani jõudmisest. Foorum sai inspiratsiooni piiskop Christian Alstedti üleskutsest rohkem kogukonnani sirutuma ja juhtis ka tähelepanu, et viimase kümne aasta jooksul ei ole Eestis rajatud ühtegi uut metodisti kogudust. Igal kõnelejal oli isiklikke kogemusi, kuidas kuulutada evangeeliumi esmalt oma tegudega. Viimasel õhtul toimus traditsiooniline palvekoridor, kus paljud said Jumala poolt eriliselt teenitud.

Suvekonverentsi lõpetas jumalateenistus, mille käigus toimus ristimine ja Frank Billman jutlustas armulaua seostest ärkamise ja tervenemisega. Armulaud võib olla allikaks mõlemale, kui me läheme avatud südamega ja kogeme seda, milleks Jeesus tegelikult armulaua seadis.

Usun, et Jumal kõnetas XIII suvekonverentsi ajal iga enam kui kahtsada osalejat. Loodan, et muistetel radadel kõndides said südamed ja meeled uuendatud ning leidus neid, kes said innustatud, et „kaevata üles“ väeilmingud metodismis ja kuulutada veel aktiivsemalt tegudega evangeeliumi oma kogukonnas.

Lastetöö AA Suvekonverentsil

AA ranna lastetöö on alati olnud huvitav ja mitmekesine. Kokku osales lasteprogrammis 40 last, kellele pakuti erinevaid tegelusi igal hommikupoolikul, ja nagu juba tavaks saanud, oli pühapäevane lasteprogramm üllatus – sel korral sisenesime läbi musta augu maailma loomisaegadesse ja tegime seal ekspeditsiooni, kust tõendeid kaasa võtsime. Parim tänu lasteprogrammile oli vast see, kui kuulsime, et mitmed vanemad tulevad AA randa just seetõttu, et nende lapsed tahavad lasteprogrammis osaleda.

Kuna eelnevatel aastatel on olnud raske leida abiväge pühapäevakooliõpetajate näol, on juba kahel aastal olnud lasteprogrammi panustamas meie enda juhtimisalase koolituse läbinud lapsed ja noored. Sel aastal viisid kooliealiste tundi läbi Matri Jooosua ja Karl Saamuel Hollman, väikesi lapsi juhendasid Piibli radadel Kärt Kasuk ja Külli Kuusemaa. Sportmängude organiseerimisel panustasid Katrina Pint ja Anu Hobustkoppel, meisterdamisel aitasid Külli Pilv ja Aili Näär. Lisaks tänu Maris Paasile ja Arabella Tõnismäele, kes olid kõikjal abiks.

Go to Top