Nr 3 (126) 2017

Kuus aastat tagasi Tartust alanud ja üle Eesti aina populaarsem kirikuid tutvustav üritus, Kirikute Öö toimus sedakorda 9. juunil 2017; juba teist aastat osales sellel ka EMK Pärnu Agape kogudus.

Kirikute Ööd peetakse mujalgi Euroopas, kuid Eestis alates 2012. aastast iga aasta juunikuu teise reede õhtust keskööni, kusjuures kõikide üle Eesti osalevate kirikute ja koguduste lahtiolekute ajad ja programmi info on kättesaadav veebilehel www.kirikuteoo.ee.

Agape kiriku uksed olid sel õhtul avatud kella 18-st 23-ni, tulijaid tervitas pastor Tõnu Kuusemaa, kes oli valmis igale huvilisele maja tutvustama ja vestlema, tegutsesid koguduse vabatahtlike abiga ülesseatud kohvik ja lastenurk. Kell 20 andis kiriku saalis tunnise kontserdi Pärnu Oikumeeniline Naiskoor dirigent Ester Murrandi juhatusel ning õhtu lõpetas kell 22 alanud tunnine ülistuspalvus, mille korraldas Agape Ülistuskoor Anu Hobustkoppeli ja pastor Ardi Leerima eestvedamisel. Õhtu oli rõõmus ja õdus ning selle jooksul astus Agape kirikust läbi kokku üle 50 inimese. Eriliselt hea meel oli sel korral kutsuda inimesi tutvuma Pärnu erinevate kirikute ja kogudustega ka läbi orienteerumismängu: kes läbis sel õhtul vähemalt kolm erinevat pühakoda, sai endale viimasest kogudusest kingituseks Uue Testamendi.

Nii oligi sel aastal Kirikute Öö ajal Pärnus avatud juba viie kiriku ja koguduse uksed. Loodame Jumala abiga, et see lahe, oikumeenilist koostööd võimaldav üritus kogub Pärnus järgmisel aastal hoogu veel juurde ja saab iga aastaga ka linnarahvale tuntumaks.

Meie kogudus on toetust taotlenud ja saanud programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ kaudu.

Pühakodade programmi eesmärk on pakkuda tuge Eesti kultuuriväärtuslike pühakodade ja neis peituvate kultuuriväärtuste säilitamisel. Toetust oleme taotlenud neljal ja saanud kolmel korral.

Hoonel on kaks võtmekohta, vundament, millele kõik toetub ja katus, mis kõike kaitseb. Need mõlemad, nii katus kui vundament, vajasid toestust.

Esimesel korral vahetasime pastoraadiosa katuse välja, mille tarvis saime toetust 12000 eurot. Vundamendi toestus oli aga nõnda mahukas, et kogu töö ei mahtunud ühe taotluse sisse, seega sai taotletud kahel korral, esmalt saime 20000 eurot, millega sai tehtud täpselt pool vajaminevast tööst. Järgmisel aastal jäime kahjuks nimekirjast välja, kuid see andis meile hingetõmbeaega, sest ka omaosalus ja ettevalmistused vajasid seda. Käesoleva, 2017. aasta alguses saime taas 20000 eurot toetust ja võisime tööd lõpule viia. Keldri täielik väljaehitamine aga jätkub viimistlustöödega.

Oleme väga tänulikud Jumala juhtimise ja hoole eest, mis meid on saatnud ja küllap tahab Tema oma nime austada ka seeläbi, et lisab inimesi, kes saavad selles kogudusekojas kohtuda Jeesusega.

Vt ka www.muinsuskaitseamet.ee

29. juulil 2017. aastal toimus EMK Narva koguduses ristimisteenistus. Narva koguduses oli see esimene ristimisteenistus enam kui kahekümne aasta järel. Ristimisteenistus toimus Narva Joaorus avalikul rannal. Ristiti kaks noort – Bogdan Chesnokov ja Serafima Ivanova. Peale ristimist jätkus pidulik teenistus koguduse hoones, kus ristitud võeti vastu koguduse liikmeteks ja toimus armulauaga teenistus, kus ristitud said esmakordselt osa Jeesuse ihu ja vere osadusest.

Peale selle toimus suvel meie koguduses 22.–24. augustini laste laager, mille korraldasid koguduse noored noortetöö juhi Elena Simankova eestvedamisel. Laagrisse olid kutsutud lapsed ja teismelised Narva linna viiest ühiselamust. Kokku osales laagris üle kolmekümne lapse. Nendega tegeleti kolmel päeval kella 11.–19-ni. Lapsi toitlustati lõunasöögi ja õhtuootega. Ilmnes, et paljud lapsed tulid teenistusele söömata ja laagri lõunasöök oli neile esimeseks söögikorraks päevas, kus nad said sooja toitu.

Lapsed oleksid soovinud, et laager oleks olnud veelgi pikem, sest seal nendega tegeleti ja nad said korralikult toitlustatud.

Alates 2. septembrist alustame koguduses laupäeviti taas tööd teismelistega, seda korraldab Elena Simankova koos koguduse noortega. Loodame, et sinna jõuavad ka paljud laagris osalenud lapsed.

Delegatsiooni võttis vastu EKNi juhatus: president peapiiskop emeeritus Andres Põder, asepresident piiskop Philippe Jourdan, asepresident pastor Meego Remmel, täitevsekretär Ruudi Leinus.

Kavas olid kohtumised peaminister Jüri Ratasega, siseminister Andres Anveltiga ja Usuasjade osakonnaga ning külastatakse CECi liikmeskirikuid: Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Armsad vennad ja õed, oleme Eesti maa ja rahva arengutega jõudnud teelahkmele. On valikute koht, ja otsused, mida nüüd langetatakse, määratlevad meie tulevikku väga oluliselt. /…/. Piibel õpetab meid Ef 6 peatükis, et meie kui kristlaste võitlus ei ole inimeste vastu, vaid vaimse kurjuse vastu, mis tahab määrata rahvaste saatusi. Siit tuleneb ka tegevusjuhend kogudusele: meil tuleb paluda ja seista vaimse kurjuse jõudude vastu, mis tahavad meie maad suunata sellisesse tulevikku, mis oleks meie kui kristlaste ja ka meie kui eestlastele jaoks hukatuslik. /…/. Sellepärast tuleme üheskoos kokku, et vaimselt oma jalg maha panna. Tuleme paluma, ja vaimus Taeva poole hüüdma. Tahame paluda Jumala hea tahte sündimist meie maal, ja Tema plaani meie rahva jaoks, Püha Vaimu erilist väljavalamist. Me usume kõigi Jumala koguduste erinevate andide rikkalikkust ühiseks kasuks.

Usume, et üksmeeles on jõud! Seega, on oluline, et oleksime ühel meelel ja tõmbaksime ühes suunas. Palume Jumala tulevikku oma maale, Tema tugevat ja püsivat ligiolu, et Tema tõde oleks siin au sees./…/.

Niisuguse pöördumise tegi kogudustele Valguse Tee vabakoguduse pastor Mart Metsala, kutsudes kristlasi ühisele ülistus- ja palveteenistusele Oleviste kirikusse käesoleva aasta 29. septembril. Selleks, „… et üheskoos otsida Jumala palet, paluda ja seista preestritena Jumala ees meie tuleviku pärast.“

Ülistus- ja palveteenistus lõppes üleskutsetega panna maha kõik, mis takistab kogudustel Kristuse ihuna ühiselt edasi minna (konfessionaalne uhkus, enda paremaks pidamine, oma teenistuskorra õigemaks pidamine, armastamatus, jne), täitmaks Issanda käsku viia evangeelium maailma nii sõnas kui teos. Olla üleüldise Kristuse kogudusena Jumala pildiks ja auks ning tunnistuseks Jumala armastusest kogu loodu vastu.

Usun, et tehtud üleskutse on jätkuvalt jõus igale kristlasele tema igapäevastes eestpalvetes.

Teenistuses osalenu,
Anne Saluraid

Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse laiendada diskrimineerimiskeeldu. Eelnõu koostamisel on konsulteeritud homoaktivistide ühendustega, kuid täiesti on kõrvale jäetud kirikud ja teised usuühingud, keda muudatused otseselt puudutavad. Eesti Kirikute Nõukogu leiab, et kavandatavad muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.

Seaduseelnõu paragrahvis 1 lõikes 1 keelatakse diskrimineerimine sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme saamisel, mitte ainult senisel kolmel alusel – rahvus (etniline kuuluvus), rass ja nahavärvus –, vaid ka vanuse, puude, usutunnistuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Viimati mainitud alustel on praegu keelatud diskrimineerida töövaldkonnas ja kutseõppes.

Muudatused toovad kaasa näiteks olukorra, kus oma korterit välja üüriv kodanik ei tohi enam “diskrimineerida” homopaari. Löögi alla võivad
sattuda ka usuühendused, kes tegelevad näiteks majutusteenuse osutamise või ruumide rentimisega.

Ministeerium on eelnõu koostamisel küsinud küll Eesti LGBT Ühingu ja homoaktivist Kari Käsperi juhitud Eesti Inimõiguste Keskuse arvamust, kuid on jätnud kõrvale Eestis tegutsevad kirikud ja teised usulised ühendused.

Seetõttu saatis Eesti Kirikute Nõukogu 30. augustil tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile kirja, milles hoiatatakse, et eelnõus ette nähtud muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.

“Kavandatavate muudatuste tulemusena puuduks aga usulisel ühendusel (sh kirikul, kogudusel, kloostril) või sellega seotud ühendusel, nagu ka ükskõik millisel tema liikmel, igasugune võimalus keelduda teenuse osutamisest või lepingu (sh üürilepingu) sõlmimisest, kui tema arvates oleks teenuse osutamisel või lepingu sõlmimisel niisugune tulemus, mis ei oleks kooskõlas organisatsiooni üldise kõlbelise iseloomuga (st selle usulise ühenduse seisukohtadega/usutunnistusega),” on öeldud EKNi presidendi Andres Põderi allkirja kandvas kirjas.

EKN ei pea võimalikuks, et usulisel ühendusel puuduks edaspidi võimalus keelduda oma kinnisvara üürile andmisest isikutele või ühendustele, kes ilmselgelt kasutavad seda kinnisvara selleks, et propageerida seisukohti, mis on risti vastupidised selle usulise ühenduse seisukohtadega.

“Oleme veendunud, et nii usulisel ühendusel, sellega seotud organisatsioonil kui ka usulise ühenduse liikmel peaks jätkuvalt säilima õigus otsustada oma vara kasutamise ja kasutada andmise üle, lähtuvalt nendest põhimõtetest ja tõekspidamistest, mis neil on. Vastasel korral tekib küsimus juba ka PS § 32 lõike 2 selgest riivest.”

Omaette õiguslikud mehhanismid usuvabaduse tagamiseks tuleks eelnõu koostamisel kindlasti ette näha ka üksikisikutele ja nendega seotud juriidilistele isikutele, leiab EKN.

Mitmetes lääneriikides on Eestis kavandatavatele muudatustele sarnased normid juba vastu võetud ning need on kaasa toonud kohtuasju, kus kristlike veendumustega kodumajutuse pakkujad, pagarid ja teised on alla jäänud homoaktivistidele ning saanud karistada.

Allikas: Meie Kirik / Objektiiv