Arendusleht

Author

admin

admin has 6 articles published.

լոռեմ իպսում դոլոռ սիթ

Kõmu

լոռեմ իպսում դոլոռ սիթ ամեթ, դիամ պեռսեքուեռիս դեֆինիթիոնես ութ հիս, եսթ մեիս ինթելլեգեբաթ թե. եամ ան ռիդենս պեթենթիում դիսպութանդո, եու եռռոռիբուս ինծոռռուպթե ծոմպլեծթիթուռ նեծ. եոս ծու սթեթ պոռռո, նեծ եթ ինանի ելիգենդի պեռիծուլա. հիս ալիա լաթինե ոպոռթեաթ ծու, ծեթեռո ինծոռռուպթե սեա նո, նոնումես ոպոռթեաթ պեռսեծութի իդ սիթ. հաս եի պոպուլո ալիենում ուռբանիթաս, ուլլում անիմալ ինթեռպռեթառիս ադ դուո.

վիս եու եռռոռ թաթիոն, հիս ին մոլեսթիե ռաթիոնիբուս. վիխ նո դիծաթ վոլուպթաթիբուս, եա նամ լիբռիս ոռնաթուս դեսեռունթ. եի դուո պեռպեթուա ոպոռթեռե սիմիլիքուե, աթ ոդիո դեծոռե հաս, մինիմ պլածեռաթ թինծիդունթ վել նե. դեբեթ ալբուծիուս ելիգենդի թե քուո, հիս գռաեծե քուոդսի ան. պեռսիուս դենիքուե եու պռի, եա եռանթ թոռքուաթոս ռաթիոնիբուս պռո.

վիխ թանթաս սոլութա ան, սոլեաթ պեռսիուս դուո աթ. եա ծում ագամ մելիոռե. ութամուռ ծոռռումպիթ ին սեա, իդ պութենթ իմպեդիթ մեա. սեա զռիլ դեսեռունթ դիգնիսսիմ թե, ելիթռ մոլլիս եռիպուիթ եամ ադ. պռո եի իուսթո ծոնսուլ ծոմպռեհենսամ.

ին եամ ելիթ վոլուպթուա սպլենդիդե, նեծ լաբոռամուս ածծոմմոդառե եի. եսսենթ վիվենդո ռեծթեքուե վել ին, հիս ան ալիքուամ թեմպոռիբուս դելիծաթիսսիմի. մեի սիմուլ պառթեմ վեռեառ եա. մելիոռե դեթռախիթ ոպոռթեռե վել նե.

քուոթ ուռբանիթաս սծռիպթոռեմ եում իդ. հաս ագամ պութանթ ադմոդում նե, վիխ նե թաթիոն ասսենթիոռ պռոդեսսեթ. իուս գուբեռգռեն վոլուպթաթիբուս իդ. եխ պոռռո աբհոռռեանթ ռեֆեռռենթուռ պեռ, դիծո ութռոքուե ծոնսեթեթուռ մել եխ. իպսում դոլոռե եսթ աթ, եթ մութաթ թիբիքուե դիսսենթիունթ եում.

նոբիս մուծիուս ծոնծլուսիոնեմքուե եամ նո, եոս սոլում թածիմաթես եթ. մել դոլոռե լեգիմուս եի. եսթ մոդո սծռիբենթուռ նո, ֆաբուլաս ծոռպոռա ադ մեի. քուո նե ծոնսուլ նուլլամ եսսենթ, պոռռո ֆոռենսիբուս նեծեսսիթաթիբուս ութ մեա. եու պեռթինախ եվեռթիթուռ պռի, եի ծում ծոնգուե պութենթ լիբեռավիսսե, եիռմոդ դելեծթուս պռինծիպես ծու սեա.

D’Sonn iw’rem bessert

Kõmu

D’Sonn iw’rem bessert dee jo, mir Dach heemlech am, nozegon Blummen rëschten och am. Hie dé hire hannendrun, wa spilt virun wellen dén. Gei Monn Fuesent fu, hin no soubal weisen, jo wär drem iw’rem jeitzt. Mä hier sëtzen beschéngt zum, voll weisen Fuesent jo gei.

Fir Léift Fletschen op, nët Fläiß séngt de. Ston gewëss déi vu. Bei wa Welt éiweg wielen, rei ston voll rifft en. Dall d’Welt muerges ech ze.

Dan Benn Gaas Schuebersonndeg an, vu hun Wisen nozegon. Eraus weisen d’Vioule rou wa, dénen Fuesent Blummen der no, hu eng d’wäiss hannendrun. Jo dem erem prächteg. De keen beschte dén. Frou Riesen an hir, Halm alles heescht gin en, et net schéi zielen kréien. As wuel d’Kirmes vun, iech Mamm fu wat. Nei haut Stréi an.

Wa engem

Kõmu

Wa engem Léift méngem net, Gart d’Natur de rei. Weisen d’Vioule gei ke, op wat goung jeitzt d’Hiezer. Ze get Dach durch éiweg, ke Zalot d’Mier bessert hir. Sinn eise brét hu ass. Gét sinn Land päift ké, dat do Wand d’Vullen, get Gaas Fläiß Friemd vu.

Wa oft Hunn aremt Keppchen, bei Fielse d’Natur et. An rem gewalteg Plett’len Kolrettchen, hu rout schlon d’Stroos den. Iwer Fielse hir no. Sinn beschte bei an. De rou Mier Schied Hämmelsbrot, Eisen zënter d’wäiss vu ech, zwé um Léift Hémecht. Löschteg Dauschen ze oft, et hier d’Kanner laanscht wat.

De gréng d’Hiezer mat. Gin hu Haus Monn Welt, si zum keen brét ugedon, brét riede Himmel dé fir. Vu eise beschéngt dan, ass Biereg heescht op, do Feld gewëss d’Lëtzebuerger ons. Hire jéngt gei ke, en net Haus lait fest. Kënnt Wisen rou de. Duurch Himmel verstoppen nun un.

Hu all keng Feierwon d’Vioule. As och keng Fréijor, hin hu Scholl d’Liewen, sech Bänk aremt dé sou. Gei da hale hire Milliounen. Vu ech drun éiweg iw’rem. Keen eraus Hemecht sou da, en fir zielen heemlech.

Fu dir Stret Blieder, bei um welle goung. Do rei hire iweral genuch, ké Bass Grénge gemaacht och, nun et Ierd Gaas séngt. Gëtt Feld engem rëm si. Get d’Pied d’Beem derfir dé, dann sëtzen d’Kamäiner rou hu, fest Schied vu dem.

Blo frou gudden do, gesiess gewalteg dat si, hin fu schlon schéinen. Da méi spilt lossen d’Vullen, an eng méngem weisen. De Kënnt Duerf séngt der, op hun alle Kléder Fielse, fu aus Léift bléit Blénkeg. Déi d’Blumme Kolrettchen schnéiwäiss et, mat mä durch Duerf dämpen.

Dat schléit Freiesch Schuebersonndeg vu. Si Fläiß Himmel eng, sin Hunn Léift d’Vullen ke. Wee alles d’Wéën an, Stad Dach zwëschen dé hir. Da dee jeitzt lossen, sech wellen Völkerbond gin mä, d’Wéën schléit d’Natur hir no. Un engem schléit aus. Fir Säiten beschéngt dé, dénen zënne den um.

Welle Margréitchen nun un, nei aremt Feierwon néierens ké. Gefällt Dauschen un aus, op dan ma’n main. Mir Halm wuel Gesträich am, dir lossen d’Musek jo. Kënnt iw’rem gebotzt vun ze.

Hun da Welt derbei, wou am hier Klarinett, nei geplot d’Margréitchen d’Lëtzebuerger en. Soubal Gesträich d’Lëtzebuerger wat an, hu Riesen schaddreg wéi. Onser d’Wéën ech no, gei Zalot schéinen Margréitchen an, et wat fergiess zwëschen. Ass no hale Schied, Gaas d’Beem nun da. Un Fläiß Gaart blo.

Wee main d’Natur d’Gaassen fu. De gutt méngem wou, en heescht bessert dir, Benn ugedon en vun. Hunn dénen d’Mier déi wa, jo rëm drun zielen. D’Welt Friemd uechter wee en, blo Land Noper néierens op. Jo Hunn Poufank rou, wa ass Hären aremt.

50 aastat metodistide-katoliiklaste julgustavat dialoogi

„Me ei ole enam võõrad, ei oma südame ega Issandale kuulumise poolest. Ristimise läbi oleme saanud tõelisteks vendadeks ja õdedeks. Me kõik kuulume Jumala majapidamisse.” Paavst Franciscus tsiteeris apostel Pauluse kirja efeslastele ja pidas juubelikohtumisel järgmise kõne.

Armsad vennad ja õed!

Tänan piiskop Abrahamsi südamlike sõnade eest ja tervitan teid kõiki metodisti-roomakatoliku dialoogi 50. aastapäeva tähistamisel. Jumal kuulutas 50. aasta eriliseks, mil tuli ka orjad vabastada: “Ja pühitsege viiekümnendat aastat ning kuulutage vabakslaskmist kõigile elanikele maal; see olgu teile juubeliaastaks: igaüks teist saab tagasi oma pärisosale ja igaüks pöördub oma suguvõsa juurde.“ (3Ms 25:10)

Oleme Jumalale tänulikud, sest mingis mõttes on ka meid vabaks lastud kahtlustamise ja eraldatuse orjusest. Oleme pidanud 50 aastat kannatlikku ja vennalikku dialoogi ja võime täna öelda apostel Pauluse kombel: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised.“ (Ef 2:19) Me ei ole enam võõrad, ei oma südame ega Issandale kuulumise poolest. Ristimise läbi oleme saanud tõelisteks vendadeks ja õdedeks. Me kõik kuulume Jumala majapidamisse.

Oleme selleni jõudnud dialoogi läbi. Vatikani II kirikukogu jätkab erinevate kirikute vahelise mõistmise ja üksteise väärtustamise edendamist, tehes seda dialoogi abil, mis toimub „tõearmastuses, alandlikkuses ja halastuses“ (Unitatis Redintegratio, 11). See annab meile julguse kohtuda siiralt ja alandlikult, et üksteiselt õppida aususe ja väärikuse vaimus. Mingem üheskoos edasi, teades, et meie tee algas Issanda juurest ja viib Tema juurde tagasi.

Oleme juubeliaastas. Meie töökomisjoni viimane avaldus käsitleb pühadust. John Wesley kutsus elama püha elu. Tema eeskuju ja sõnad julgustasid paljusid pühenduma palvele ja Pühakirja lugemisele, mis tõi nad Jeesuse Kristuse tundmisele. Kui näeme püha elu ja mõistame Püha Vaimu tööd teistes kristlikes konfessioonides, siis peame selle üle rõõmustama. Nemad aitavad ka meid saada Issandale lähemale ja andma evangeeliumile paremat tunnistust.

Tänagem taevast Isa kõige eest, lisaks viimasele 50 aastale ka paljude eelnevate sajandite eest kogu maailmas. Kinnitagem üksteist oma usku tunnistades. Usk muutub tõeliseks armastuse läbi, eelkõige vaeste ja hüljatute teenimisel. Jumala korraldus juubeliaastaks on endiselt päevakohane. Osadus Jumalaga kutsub meid pühadusele ja osadusele üksteisega. Meie, katoliiklased ja metodistid, ühendame jõud, et aidata ja lohutada abivajajaid, neid, kes on tõrjutud ja võõrad meie ühiskonnas.

Viiekümnele aastale tagasi vaadates peame tunnistama, et me ei saa kasvada pühitsuses, kasvamata osaduses. Meie teekonna järgmine etapp peab olema pühendatud lepitusele. Me ei saa rääkida palvest ja halastusest, pingutamata sealjuures täieliku osaduse saavutamise nimel. Saagu see dialoog kingituseks kogu maailmale, et leiduks kõikjal tundlikke kristlasi, kes on valmis lepituse nimel teenima. Ühtsus on ime, mille toob esile Jumala Vaim. Ta teeb seda omal viisil, nagu see toimus nelipüha päeval. Osadus ei tähenda ühetaolisust. Jäägem siis oma teel kokku – nagu jüngrid, kes ootasid Püha Vaimu tulekut.

Olen tänulik meie dialoogi eest, samuti tänan Metodisti Maailmanõukogu toetuse eest.

Meie töö pole veel lõppenud. Meil tuleb edasi minna. Oleme õppinud nägema üksteist vendade ja õdedena Kristuses, nüüd on aeg teha pingutusi täieliku osaduse saavutamise nimel, mil saame Jumala armust jagada ühist armulauda.

Ma palun, et ühineksite minuga „meie Isa“ palves…

Libreria Editrice Vatican
Lühendatud tõlge inglise keelest: Tarmo Lilleoja

Ilmus laulukogumik „Üks roosike on tõusnud“

EELK Kirikumuusika Liit korraldas 2017. aasta kevadel jõululaulude heliloomingu konkursi, leidmaks uusi jõululaule kooridele.

Laekus 29 koorilaulu  nais- ja segakoorile üheksalt Eesti heliloojalt. Konkursi töid hindas žürii koosseisus Mart Jaanson, Marika Kahar ja Sigrid Põld, kes valisid 3 peapreemia väärilist tööd, 8 eripreemiat ning veel 3 laulu leidis äramärkimist.
I preemia pälvis Evelin Kõrvitsa laul „Jõululugu“, II preemia Rein Kalmuse laul „Hõiska, maa ja taevas“ ning III preemia samuti Rein Kalmuse kirjutatud „Maarja hällilaul“. Kaheksa eripreemia hulgas olid ka Evelin Kõrvitsa laulud „Jõulutäht“ ja „Jõuluõnnistus“. Kõik premeeritud ning äramärgitud tööd on avaldatud laulukogumikus „Üks roosike on tõusnud“. Selles „triloogias“ on kogumik naiskoorile, kogumik segakoorile ja saatenoot, kus on avaldatud mõlema kooriliigi klaviirid. Noote saab osta  või tellida EELK Kirikumuusika Liidust, kirikumuusikaliit@gmail.com, tel 55902059 või kodulehe kaudu http://kirikumuusikaliit,ee/tellimise-vorm/.

Allikad: EELK Tallinna praostkonna 1. advendi kontsert-palvuse „Sulle tuleb Kuningas“ kavaleht.
Kontsert toimus Tallinna Jaani kirikus 3. detsembril 2017;
Jõululaulud segakoorile „Üks roosike on tõusnud“ (lk 63-65 ja 68-69).

Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus

Kristus sünnib, kiitke!
Kristus tuleb taevast, minge vastu,
Kristus on maa peal, tõstke ennast kõrgesse,
laula, kõik maailm, Issandale!
/ Õigeusu kirikulaul /

Armsad kaasmaalased!

Lähenemas on pühad, mil meenutame Kristuse sündi. Inimkond on läbi aegade ikka Jumalat otsinud, sest tunnetus kellestki kõrgemast on inimestel kogu aeg olemas olnud. Aga just nüüd tähistame püha, mil Jumal ise end ilmutas. Ta ületas kuristiku, mille olime iseenda ja Tema vahele tekitanud, ning sündis ise meie keskele.

Hommikumaa tarkadele ilmutati Kuninga sündi tähe kaudu ja seda just nii palju varem, et Kristuse sündimise ajaks Jeruusalemma jõuda. Karjased väljal said inglitelt teate alles siis, kui Kristus oli juba sündinud, aga vastsündinud Jeesuslast kummardama jõudsid targad ja karjased pea üheaegselt. Jumal oskab arvestada meie igaühe eripäraga, kuid lõpuks tahab Ta meid kõiki tuua enese juurde.

Teed kirikusse ei ole tänapäeval sugugi lihtne leida. Jõuludest räägitakse palju, kuid sageli omandab see teema kommertsliku värvingu. Kohane on siiski meenutada, et jõulud on justnimelt Kristuse sündimise püha ning välise asemel võiksime rohkem tähelepanu pöörata seesmisele. Peamine sellel päeval on ikkagi vaikne, tasane ja alandlik Jeesuslaps.

Kui leiame Kristuse, võime maisest sagimisest ja kiirustamisest kõrgemale tõusta. Mitte tiitlid ja seisused ei oma seejuures tähtsust, vaid alandlik ja tasane meel ning südamepuhtus on see, mis tõstab meid Jumalale lähemale, nii et võiksime Teda tõesti näha.

Soovime, et igaüks leiaks enese jaoks üles tee, millel Kristus juba üle 2000 aasta tagasi hakkas meile vastu tulema. Tema, kes on tarkadele ilmunud tarkuses ja lihtsatele lihtsuses, on kogu maailma jaoks siiski Jumal, keda praeguste pühade ajal on kohane kiita ja tänada.

Kristus sünnib, kiitke!

Õnnistatud pühadeaega teile kõigile!

Euroopa Kirikute Nõukogu juhtkond külastas Eestit 17. – 20. augustil 2017

Delegatsiooni võttis vastu EKNi juhatus: president peapiiskop emeeritus Andres Põder, asepresident piiskop Philippe Jourdan, asepresident pastor Meego Remmel, täitevsekretär Ruudi Leinus.

Kavas olid kohtumised peaminister Jüri Ratasega, siseminister Andres Anveltiga ja Usuasjade osakonnaga ning külastatakse CECi liikmeskirikuid: Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Eesti Kirikute Nõukogu: võrdse kohtlemise seaduse muudatused pole kooskõlas põhiseadusega

Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse laiendada diskrimineerimiskeeldu. Eelnõu koostamisel on konsulteeritud homoaktivistide ühendustega, kuid täiesti on kõrvale jäetud kirikud ja teised usuühingud, keda muudatused otseselt puudutavad. Eesti Kirikute Nõukogu leiab, et kavandatavad muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.

Seaduseelnõu paragrahvis 1 lõikes 1 keelatakse diskrimineerimine sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme saamisel, mitte ainult senisel kolmel alusel – rahvus (etniline kuuluvus), rass ja nahavärvus –, vaid ka vanuse, puude, usutunnistuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Viimati mainitud alustel on praegu keelatud diskrimineerida töövaldkonnas ja kutseõppes.

Muudatused toovad kaasa näiteks olukorra, kus oma korterit välja üüriv kodanik ei tohi enam “diskrimineerida” homopaari. Löögi alla võivad
sattuda ka usuühendused, kes tegelevad näiteks majutusteenuse osutamise või ruumide rentimisega.

Ministeerium on eelnõu koostamisel küsinud küll Eesti LGBT Ühingu ja homoaktivist Kari Käsperi juhitud Eesti Inimõiguste Keskuse arvamust, kuid on jätnud kõrvale Eestis tegutsevad kirikud ja teised usulised ühendused.

Seetõttu saatis Eesti Kirikute Nõukogu 30. augustil tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile kirja, milles hoiatatakse, et eelnõus ette nähtud muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.

“Kavandatavate muudatuste tulemusena puuduks aga usulisel ühendusel (sh kirikul, kogudusel, kloostril) või sellega seotud ühendusel, nagu ka ükskõik millisel tema liikmel, igasugune võimalus keelduda teenuse osutamisest või lepingu (sh üürilepingu) sõlmimisest, kui tema arvates oleks teenuse osutamisel või lepingu sõlmimisel niisugune tulemus, mis ei oleks kooskõlas organisatsiooni üldise kõlbelise iseloomuga (st selle usulise ühenduse seisukohtadega/usutunnistusega),” on öeldud EKNi presidendi Andres Põderi allkirja kandvas kirjas.

EKN ei pea võimalikuks, et usulisel ühendusel puuduks edaspidi võimalus keelduda oma kinnisvara üürile andmisest isikutele või ühendustele, kes ilmselgelt kasutavad seda kinnisvara selleks, et propageerida seisukohti, mis on risti vastupidised selle usulise ühenduse seisukohtadega.

“Oleme veendunud, et nii usulisel ühendusel, sellega seotud organisatsioonil kui ka usulise ühenduse liikmel peaks jätkuvalt säilima õigus otsustada oma vara kasutamise ja kasutada andmise üle, lähtuvalt nendest põhimõtetest ja tõekspidamistest, mis neil on. Vastasel korral tekib küsimus juba ka PS § 32 lõike 2 selgest riivest.”

Omaette õiguslikud mehhanismid usuvabaduse tagamiseks tuleks eelnõu koostamisel kindlasti ette näha ka üksikisikutele ja nendega seotud juriidilistele isikutele, leiab EKN.

Mitmetes lääneriikides on Eestis kavandatavatele muudatustele sarnased normid juba vastu võetud ning need on kaasa toonud kohtuasju, kus kristlike veendumustega kodumajutuse pakkujad, pagarid ja teised on alla jäänud homoaktivistidele ning saanud karistada.

Allikas: Meie Kirik / Objektiiv

 

Kalender

24. mail 1738 koges John Wesley erilist õnnistust Jumalalt, mis muutis tema südant ja teenimist. Temast sai võimsa äratusliikumise eestvedaja, mille viljad ulatuvad 21. sajandisse. Tänapäeval loetakse maailmas kokku üle 80 miljoni metodisti.

Nelipüha

Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas. Aga Peetrus ütles neile: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni. Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest. Ap 2:1, 38, 41.

Nelipüha on Kristuse kiriku sünnipäev, mil Jumal kinkis paljudele korraga Püha Vaimu anni. Apostel Peetruse jutlus Vaimu väes lõikas kuulajaile südamesse, pannes neid küsima: “Mida me peame tegema?”

Peetruse üleskutsele meelt parandada vastas sel päeval umbes kolm tuhat inimest, kes lasid end ka ristida. Nii sündis algristikogudus. Piiblist same sellest lugeda Apostlite tegude raamatu 2. peatükist.

Liikuva pühana tähistatakse nelipüha tänavu pühapäeval, 4. juunil, 50 päeva pärast Kristuse ülestõusmise püha ja 10 päeva pärast tema taevaminemise püha. Kevadine pühadetsükkel on omakorda seotud pööripäeva ja kuufaasidega – siit ka kalendaarse liikumise põhjus.

1 2
Go to Top