Noortenurk

20.-22.oktoobril toimus noorte sügislaager „Rajalt maas“, kus osalesid metodisti noored erinevatest kogudustest üle Eesti.

Olime rõõmsad, et meie hulgas oli koos ligi 40 noort Reekülast, Pärnust, Tallinnas, Tartust, Viitkalt, Võrust, Räpinast ja Tapalt. Noortetoimkonnal oli suur rõõm veeta kolm päeva koos noortega, kes igatsesid saada enam teada Jumalast, Tema teest ning sellest, kuidas meie võime olla Talle ustavad. Meid teenisid sõnaga Joel Aulis, Johanna-Margret Ojaots, Riine Tiirik, Mareta Elisabeth Nõmme, Karl Martin Ventsel ning lõputeenistusel meie superintendent Taavi Hollman, kes jagas noortele ka armulauda. Lisaks olid meil laagris abiks Ele ja Tanel Paju, kes olid koos toimkonnaga noorte jaoks olemas, valmis nendega rääkima, nende eest palvetama ning ka lahedalt aega veetma.

See laager oli viimane kord ka ühele meie pikaaegsele toimkonna liikmele, kes on otsustanud edasi liikuda ning otsida, mis Jumalal talle varuks on. Oleme südamest tänulikud, et Riine Tiirik on aastaid panustanud meie ettevõtmistesse ning teeninud noori alandliku südamega.

Oleme Jumalale siiralt tänulikud selle eesõiguse eest teenida meie kiriku noori, et nad võiksid olla tugevad usus ning ehitada üles Jumala kuningriiki.

Võtsime sel aastal ka Pärnu noortega osa Nuutsaku puhkekeskuses toimunud EMK noorte sügislaagrist.

Mõtiskledes kõige üle, mis toimub ümberringi maailmas, mõtlesin laagris olles: „Kes teeb ülekohut, tehku veel enam ülekohut, ning kes on rüve, saagu veelgi rüvedamaks! Õige tehku veel enam õigust ning püha pühitsegu ennast veel enam!“ (Ilm 22:11). Või oma sõnadega öeldes – kui kuri läheb kurjemaks, siis peab püha saama veelgi pühamaks.

Laagri ajal, kui ma vaatasin kõiki neid noori, kes olid siia tulnud, pean ütlema, et ma ei ole vist üheski varasemas EMK noortelaagris näinud nii pühendunud noori kui selles. Kujutage ette laagrit, kus noored teevad oma märkmikutesse märkmeid, kus nad lappavad ja otsivad kirjakohti Piiblist, kus nad tähelepanelikult kuulavad, mida neile räägitakse, kus nad laulavad südamest ülistust Jumalale, kus nad lähevad eestpalvele ja kogevad Jumalat, kus nad põlvitavad alandlikult Jumala ees ning kus nad loevad kõva ja selge häälega armulaualiturgia teksti. Just kõike seda võiski näha selle aasta EMK noorte sügislaagris.

Seda oli lihtsalt võrratu vaadata. Kas see ei räägi meile mitte sellest, et see, mis on püha, muutub pühamaks? Tundub, et see tõesti on nii. Ja seejuures tundub, et see, mis on püha, muutub ka järjest ihaldusväärsemaks.

Sel aastal osalesid meie kiriku noorte sügislaagris ka Tartu koguduse noored. 6 noort – 3 tüdrukut ja 3 poissi – tõi laagrisse kohapeale pastor Priit Tamm isiklikult. Seda kõike mõnes mõttes tänu meie Pärnu koguduse noortele, kes käisid paar kuud tagasi Tartus abiks seoses lastetööga ning said tuttavaks sealsete uus põlvkonna pealekasvanud noortega. Sealt tagasi tulles rääkisid nad Tartu koguduse noortest ja minu küsimus oli esmalt: „kas Tartus on noored või?“. Pärnu ja Tartu noorte vahel olid tekkinud soojad sõprussuhted ning laagri saabudes mõtlesime neid personaalselt EMK noortelaagrisse kutsuda, mida me ka tegime. Teades, et Tartus pole aastaid olnud noori, kes oleksid ka meie noortelaagrites käinud, siis oli suur rõõm ja õnnistus näha laagris meie seas Tartu koguduse uue põlvkonna noori. Tõesti tänu Jumalale Tartu Püha Luuka koguduse noorte eest ja selle töö eest seal koguduses! Tänu Jumalale ka kogu laagri eest, kus me saime kõik koos olla, mis kosutas meid ja ehitas üles meie noori. Ning tänu Jumalale nende pühendunud noorte südamete eest, kes tõeliselt otsivad ja igatsevad tunda Jumalat!

Need harvad nädalalõpud, mida saame koos perega veeta, on kulla hinnaga, ning tihti tulnud kompromisside ja palvete tulemusena. Meie tihedas graafikus avastasime üllatusena, et sel korral ei olegi vaja võidelda ja seda suurem oli rõõm. Ka poisid igatsesid ja soovisid korvpallilaagritele vahelduseks jõuda noortelaagrisse, et olla kristlikus õhkkonnas. Noortetoimkond oli meid kutsunud, et me võiksime olla olemas ning toetada, teenida palves ja Tanel juhtida poiste Wesley-gruppi. Noortelaager nagu ikka: mõnusad mängud, palju nalja, loengud, vestlusgrupid, hea toit, ühised tegevused, kuid sel korral jättis kõige sügavama emotsiooni laupäevaõhtune palve- ja ülistusõhtu, kus saime koos toimkonnaga teenida noori eestpalves. See õhtu näitas, et noored on janused Jumala järele, muutuste järele enda ja oma sõprade-lähedaste eludes. Nad on valmis tulema oma mugavusest välja, et teha enamat. Ei mäletagi, kuna viimati sai oldud palvekoosolekul, kus 90% osalejatest tuleb eestpalvele ning 50% osalejatest on poisid. Me elame põnevas ajas ja seda suurem on igatsus me südames: Vähem mind ja rohkem Jeesust! Mingil hetkel julgesime selle lausa välja öelda:  see on ju unistuste nädalalõpp koos perega – noorte keskel, looduslikult kaunis kohas ja erilises õhkkonnas.

Poisid võtsid selle kokku lühidalt: Sel nädalalõpul kogesime, et Jumal on kohal. Kõik olid janused Jumala järgi, hea oli koos ülistada, Wesley-grupis arutleda ning veeta aega koos sõpradega.

Ele ja Tanel ning Phil-Benjamin ja Daniel Paju