Meilt ja mujalt - page 2

Meie kogudus on toetust taotlenud ja saanud programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ kaudu.

Pühakodade programmi eesmärk on pakkuda tuge Eesti kultuuriväärtuslike pühakodade ja neis peituvate kultuuriväärtuste säilitamisel. Toetust oleme taotlenud neljal ja saanud kolmel korral.

Hoonel on kaks võtmekohta, vundament, millele kõik toetub ja katus, mis kõike kaitseb. Need mõlemad, nii katus kui vundament, vajasid toestust.

Esimesel korral vahetasime pastoraadiosa katuse välja, mille tarvis saime toetust 12000 eurot. Vundamendi toestus oli aga nõnda mahukas, et kogu töö ei mahtunud ühe taotluse sisse, seega sai taotletud kahel korral, esmalt saime 20000 eurot, millega sai tehtud täpselt pool vajaminevast tööst. Järgmisel aastal jäime kahjuks nimekirjast välja, kuid see andis meile hingetõmbeaega, sest ka omaosalus ja ettevalmistused vajasid seda. Käesoleva, 2017. aasta alguses saime taas 20000 eurot toetust ja võisime tööd lõpule viia. Keldri täielik väljaehitamine aga jätkub viimistlustöödega.

Oleme väga tänulikud Jumala juhtimise ja hoole eest, mis meid on saatnud ja küllap tahab Tema oma nime austada ka seeläbi, et lisab inimesi, kes saavad selles kogudusekojas kohtuda Jeesusega.

Vt ka www.muinsuskaitseamet.ee

29. juulil 2017. aastal toimus EMK Narva koguduses ristimisteenistus. Narva koguduses oli see esimene ristimisteenistus enam kui kahekümne aasta järel. Ristimisteenistus toimus Narva Joaorus avalikul rannal. Ristiti kaks noort – Bogdan Chesnokov ja Serafima Ivanova. Peale ristimist jätkus pidulik teenistus koguduse hoones, kus ristitud võeti vastu koguduse liikmeteks ja toimus armulauaga teenistus, kus ristitud said esmakordselt osa Jeesuse ihu ja vere osadusest.

Peale selle toimus suvel meie koguduses 22.–24. augustini laste laager, mille korraldasid koguduse noored noortetöö juhi Elena Simankova eestvedamisel. Laagrisse olid kutsutud lapsed ja teismelised Narva linna viiest ühiselamust. Kokku osales laagris üle kolmekümne lapse. Nendega tegeleti kolmel päeval kella 11.–19-ni. Lapsi toitlustati lõunasöögi ja õhtuootega. Ilmnes, et paljud lapsed tulid teenistusele söömata ja laagri lõunasöök oli neile esimeseks söögikorraks päevas, kus nad said sooja toitu.

Lapsed oleksid soovinud, et laager oleks olnud veelgi pikem, sest seal nendega tegeleti ja nad said korralikult toitlustatud.

Alates 2. septembrist alustame koguduses laupäeviti taas tööd teismelistega, seda korraldab Elena Simankova koos koguduse noortega. Loodame, et sinna jõuavad ka paljud laagris osalenud lapsed.

Delegatsiooni võttis vastu EKNi juhatus: president peapiiskop emeeritus Andres Põder, asepresident piiskop Philippe Jourdan, asepresident pastor Meego Remmel, täitevsekretär Ruudi Leinus.

Kavas olid kohtumised peaminister Jüri Ratasega, siseminister Andres Anveltiga ja Usuasjade osakonnaga ning külastatakse CECi liikmeskirikuid: Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Armsad vennad ja õed, oleme Eesti maa ja rahva arengutega jõudnud teelahkmele. On valikute koht, ja otsused, mida nüüd langetatakse, määratlevad meie tulevikku väga oluliselt. /…/. Piibel õpetab meid Ef 6 peatükis, et meie kui kristlaste võitlus ei ole inimeste vastu, vaid vaimse kurjuse vastu, mis tahab määrata rahvaste saatusi. Siit tuleneb ka tegevusjuhend kogudusele: meil tuleb paluda ja seista vaimse kurjuse jõudude vastu, mis tahavad meie maad suunata sellisesse tulevikku, mis oleks meie kui kristlaste ja ka meie kui eestlastele jaoks hukatuslik. /…/. Sellepärast tuleme üheskoos kokku, et vaimselt oma jalg maha panna. Tuleme paluma, ja vaimus Taeva poole hüüdma. Tahame paluda Jumala hea tahte sündimist meie maal, ja Tema plaani meie rahva jaoks, Püha Vaimu erilist väljavalamist. Me usume kõigi Jumala koguduste erinevate andide rikkalikkust ühiseks kasuks.

Usume, et üksmeeles on jõud! Seega, on oluline, et oleksime ühel meelel ja tõmbaksime ühes suunas. Palume Jumala tulevikku oma maale, Tema tugevat ja püsivat ligiolu, et Tema tõde oleks siin au sees./…/.

Niisuguse pöördumise tegi kogudustele Valguse Tee vabakoguduse pastor Mart Metsala, kutsudes kristlasi ühisele ülistus- ja palveteenistusele Oleviste kirikusse käesoleva aasta 29. septembril. Selleks, „… et üheskoos otsida Jumala palet, paluda ja seista preestritena Jumala ees meie tuleviku pärast.“

Ülistus- ja palveteenistus lõppes üleskutsetega panna maha kõik, mis takistab kogudustel Kristuse ihuna ühiselt edasi minna (konfessionaalne uhkus, enda paremaks pidamine, oma teenistuskorra õigemaks pidamine, armastamatus, jne), täitmaks Issanda käsku viia evangeelium maailma nii sõnas kui teos. Olla üleüldise Kristuse kogudusena Jumala pildiks ja auks ning tunnistuseks Jumala armastusest kogu loodu vastu.

Usun, et tehtud üleskutse on jätkuvalt jõus igale kristlasele tema igapäevastes eestpalvetes.

Teenistuses osalenu,
Anne Saluraid

Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse laiendada diskrimineerimiskeeldu. Eelnõu koostamisel on konsulteeritud homoaktivistide ühendustega, kuid täiesti on kõrvale jäetud kirikud ja teised usuühingud, keda muudatused otseselt puudutavad. Eesti Kirikute Nõukogu leiab, et kavandatavad muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.

Seaduseelnõu paragrahvis 1 lõikes 1 keelatakse diskrimineerimine sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme saamisel, mitte ainult senisel kolmel alusel – rahvus (etniline kuuluvus), rass ja nahavärvus –, vaid ka vanuse, puude, usutunnistuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Viimati mainitud alustel on praegu keelatud diskrimineerida töövaldkonnas ja kutseõppes.

Muudatused toovad kaasa näiteks olukorra, kus oma korterit välja üüriv kodanik ei tohi enam “diskrimineerida” homopaari. Löögi alla võivad
sattuda ka usuühendused, kes tegelevad näiteks majutusteenuse osutamise või ruumide rentimisega.

Ministeerium on eelnõu koostamisel küsinud küll Eesti LGBT Ühingu ja homoaktivist Kari Käsperi juhitud Eesti Inimõiguste Keskuse arvamust, kuid on jätnud kõrvale Eestis tegutsevad kirikud ja teised usulised ühendused.

Seetõttu saatis Eesti Kirikute Nõukogu 30. augustil tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile kirja, milles hoiatatakse, et eelnõus ette nähtud muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.

“Kavandatavate muudatuste tulemusena puuduks aga usulisel ühendusel (sh kirikul, kogudusel, kloostril) või sellega seotud ühendusel, nagu ka ükskõik millisel tema liikmel, igasugune võimalus keelduda teenuse osutamisest või lepingu (sh üürilepingu) sõlmimisest, kui tema arvates oleks teenuse osutamisel või lepingu sõlmimisel niisugune tulemus, mis ei oleks kooskõlas organisatsiooni üldise kõlbelise iseloomuga (st selle usulise ühenduse seisukohtadega/usutunnistusega),” on öeldud EKNi presidendi Andres Põderi allkirja kandvas kirjas.

EKN ei pea võimalikuks, et usulisel ühendusel puuduks edaspidi võimalus keelduda oma kinnisvara üürile andmisest isikutele või ühendustele, kes ilmselgelt kasutavad seda kinnisvara selleks, et propageerida seisukohti, mis on risti vastupidised selle usulise ühenduse seisukohtadega.

“Oleme veendunud, et nii usulisel ühendusel, sellega seotud organisatsioonil kui ka usulise ühenduse liikmel peaks jätkuvalt säilima õigus otsustada oma vara kasutamise ja kasutada andmise üle, lähtuvalt nendest põhimõtetest ja tõekspidamistest, mis neil on. Vastasel korral tekib küsimus juba ka PS § 32 lõike 2 selgest riivest.”

Omaette õiguslikud mehhanismid usuvabaduse tagamiseks tuleks eelnõu koostamisel kindlasti ette näha ka üksikisikutele ja nendega seotud juriidilistele isikutele, leiab EKN.

Mitmetes lääneriikides on Eestis kavandatavatele muudatustele sarnased normid juba vastu võetud ning need on kaasa toonud kohtuasju, kus kristlike veendumustega kodumajutuse pakkujad, pagarid ja teised on alla jäänud homoaktivistidele ning saanud karistada.

Allikas: Meie Kirik / Objektiiv

27. septembril toimus Tallinnas Eesti Rahvus-raamatukogu konverentsisaalis Reformatsiooni 500. aastapäeva raames konverents Konfliktist Osaduseni.

Lisaks huvitavatele ettekannetele toimus ka samanimelise raamatu eestikeelse tõlke esitlus.

Rahvast oli registreerunud nii arvukalt, et konverents viidi Rahvusraamatukogu väikesest saalist üle suurde saali. Eesti Metodisti Kirikust oli konverentsile registreerinud superintendent Taavi Hollman, EMK Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler ja allakirjutanu.

Konverents oli inspireeritud dokumendist “Konfliktist osaduseni”, mille koostas 2013 aastal Luterlik Maailmaliit ja Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstlik Komisjon. Konverentsil vaatlesid kahe konfessiooni esindajad ühiselt reformatsiooni ajalugu ja mõjusid, Martin Lutheri teoloogiat ja 50 aastat tagasi alguse saanud oikumeenilist dialoogi.

Konverentsi avasid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rooma-Katoliku Kiriku administraator Eestis piiskop Philippe Jourdan. Tervituskõne pidas Saksamaa suursaadik, Eesti siseministri tervituse luges ette Ilmo Au ja Tallinna linnapea kohusetäitja kirja luges ette Juhan Paadam. Põhiettekannetega esinesid Rooma Pontifica Universita della Santa Croce professor, dr Philip Goyet, kes lahkas dokumenti katoliiklikust perspektiivist ja õpetaja, EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli professor dr Thomas-Andreas Põder, kes lahkas dokumenti luterlikust perspektiivist. Kaasettekannetega astusid üles ja arutlesid dokumenti vabakiriklikust perspektiivist EEKBLi pastor dr Meego Remmel ja õigeusu perspektiivist EAÕKi metropoliit Stefanus.

Peale kosutavat lõunasööki toimus aga paneeldiskussioon, kus koos põhiettekandjatega astusid lavale EELK peapiiskop ja RKK eesti piiskop. Lisaks veel ka semiootik professor Mihhail Lotman ja kirjandusteadlane Rein Veidemann.

Konverents lõppes ühispalvusega Rahvusraamatukogu naabruses asuvas Kaarli kirikus.

Meelde jäi meeldivalt ka mitu korda välja öeldud konstateering, et kui katoliiklaste ja õigeusklikega on täieliku kirikuosaduseni veel pikk tee kulgeda, siis luterlastel on juba täielik kirikuosadus ja vastastikune tunnustamine nii anglikaanide, metodistide kui ka reformeeritud kirikutega. Oli igati huvitav ja hästi korraldatud konverents.

2016. aasta sõbrapäeval pidasime Tallinnas esimese ühise pühapäevase jumalateenistuse vene ja eesti osadusega.

Kena traditsioon on jätkunud ning vahepeal on peetud veel kolm ühist jumalateenistust, viimane neist käesoleva aasta Suurel Reedel. Muusikaga teenisid mõlema koguduse muusikud, jutlustas pastor Robert Tšerenkov ning võtsime osa ühisest armulauast.

Keep Reading

Ülestõusmispühad ja Suur Reede on üle maailma usklike kristlaste jaoks oluline püha. Ka Tallinnas kõnniti läbi Suure Reede ristitee, kus oli sel korral erakordselt palju osavõtjaid. Korraldajate sõnul ületas Tallinna Jaani kirikusse kogunenute arv tuhande piiri. Ristiteele saabunuid tervitasid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Püha Tooli apostellik nuntsius Tema Ekstsellents Peapiiskop Pedro López Quintana ja Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Liidu president Erki Tamm.

Ristitee marsruut oli kavandatud nii, et see algas Tallinna Jaani kirikust (EELK), möödus Peeter-Pauli katedraalist (Rooma-Katoliku kirik), Oleviste kirikust (Eesti EKBK Liit) ja Aleksander Nevski Katedraalist (MPEÕK). Lõpuks jõuti välja Tallinna Toomkirikusse (EELK). Ristitee peatuste mõtisklustekstid olid isa Rein Õunapuu sulest ning neid kandsid ette näitlejad Garmen Tabor ja Andres Roosileht.

Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtte-
line kaasaskäimine tema kanna-tusteel. See traditsioon on pärit varakeskaja palveränduritelt, kes Jeesust jäljendades käisid Jeruusalemmas läbi sama teekonna, mille Issand suurel reedel kohtukojast hauakoopani läbis. Läbi aegade on sellest välja kujunenud 14 peatusega palveteekond, mida palvetatakse ka mitmetes Eestimaa erinevates kogudustes.

Lisaks Tallinnale toimus ristitee rännak ka Tartus, kus osavõtjaid oli umbes 300, ja muudes Eestimaa
paikades.

6. mail korraldasime Tallinna eestipoolse koguduse töötegijate osadus-õppepäeva. Peale ühist ülistus- ja palveaega täitsime Eesti Evangeelse Allianssi Koguduse Loomuliku Arengu toimkonna (KLA) juhi Alland Parmani abiga  KLA küsitluse, selgitamaks välja meie koguduse praeguse olukorra – ikka selleks, et võiksime kogudusena Jumala juhtimisel ja tarkade nõuandjate kaasabil edasi kasvada ning oma täispotentsiaali realiseerimise poole püüelda. Peale küsitlusest saadud muljete jagamist ja kohvipausi vaatasime üheskoos Willow Creeki koguduse pastor Bill Hybelsi Balti Koguduste Konverentsil peetud loengut Jumala puudutus. Loengule järgnes isiklik mõtisklus- ning seejärel grupitöö aeg, grupitööst lähtus nii mõningaidki häid praktilisi mõtteid koguduseelu koheseks parendamiseks. Päeva lõpetasime ühise jagamise ja palvega. Oli tore ja innustav päev oma kaastööliste seltsis, jääme ootama järge.

25 noort metodisti misjonäri kohtusid 14.-20. mail Atlantas, USAs. Eestlased võivad fotodelt rõõmuga leida nii Merlin Metsla EMK Võru Elupuu kogudusest, kes on viimased kaks aastat olnud vabatahtlikuna Brasiilias, kui ka Mary Kuronzwi Zimbabwest, kes on olnud vabatahtlikuna Tallinna metodisti koguduses. Rõõmustame nende kõigi üle!