Meilt ja mujalt

Septembri viimasel laupäeval tulime kokku 4 Võrumaa kogudusega + sõbrad, Viitka entusiastide algatusel. Osaduspäev sai teoks Vastseliina vallas, kõrgel Kerikumäel asuvas turismitalus, all orus maaliline järv vaateid peegeldamas. Saime kogeda, et Võrumaa on üpris suur ja lai, sest Räpinast Vastseliina jõudmiseks kulus tublisti üle tunni.

Kohapeal oli vastuvõtt soe juba pakutava kuuma tee tõttu kargel päeval. Pärast erilist luulelist tervitust Luulelt ja palvehetke pastor Kaupoga suundusime umbes 4 km pikkusele ümberjärvematkale. Kuna pinnas on soine, kulgeb rada enamasti mööda laudteed. Targasti toimisid need, kel kummikud jalas – lapsed. Omavahelise jutlemise tõttu ei hoitud rännakul parajat pikivahet, juhtus, et matkaja ees kerkis äkitselt üles laua ots ja nõnda ei jäänud tagakõndijatel üle muud kui sooritada kõrvalehüpe märjale samblale. Juhtunut saatev kilkamine laskis oletada, nagu oleks keegi üle parda kukkunud. Palju oli korjamata pohli. Virk pastoriproua Leelo ei jätnud võimalust kasutamata ja korjas ligimeste abiga nii-öelda käigu pealt ahvatleva ämbritäie pohlakaid ja kuremarju.

Matkalt naasnuid ootas suures ülemises toas maitsev kuum supp, grillvorstid ja muud hääd. Toiduosaduse vahel ja järel laulsime kiituslaule ning kuulasime üksteise tunnistusi. Ebasoodsa ilma tõttu jäi ära õues plaanitud pallimäng, pastor Ele juhtimisel aga sai siiski koos abilistega maha peetud asjalik Eesti-teemaline lauamäng. Võistkonnad moodustati piirkonnapõhiselt. Nüüd saime proovile panna oma teadmisi ja hämmastuda faktidest, mida enne ei teadnud. See tekitas omajagu elevust.

Lõpupalve ringis tundsime, et taoline koosolemine on hinge kosutav ja vaimu värskendav. Vaata kui hea ja armas, et vennad-õed elavad koos… (Ps 133:1)

Sel aastal täitus 20 aastat vaimuliku töö algusest Sakussaare külas. Maja sisseõnnistamine toimus 26. augustil 1997. a superintendent Olav Pärnametsa ja Tapa pastori Endel Rangi poolt.

Pühapäevasel 29. oktoobri tänujumalateenistusel tänasime üheskoos Issandat, kes on meid kandnud tänasesse päeva ja annab lootust tulevikuks.

Tervitusi jagasid head sõbrad Tallinnast, Tapalt ja naaberkogudusest Ilumäelt. Jutlustas Olav Pärnamets. Muusika ja lauluga olid rõõmustamas Eivin Toodo ansambel ning Urve ja Olav Pärnametsa duett.

Tänulik Sakussaare kogudus

Armeenias, Jerevanis koos olnud 42 baptistiliidu esindajate 21. septembri valik tähendab ka seda, et kahe aasta pärast saab Remmelist organisatsiooni president. Eeloleval kahel aastal kannab seda vastutust Jenni Entrican Suurbritanniast.

http://www.ebf.org/jenni-entrican-becomes-ebf-president

„Me ei ole enam võõrad, ei oma südame ega Issandale kuulumise poolest. Ristimise läbi oleme saanud tõelisteks vendadeks ja õdedeks. Me kõik kuulume Jumala majapidamisse.” Paavst Franciscus tsiteeris apostel Pauluse kirja efeslastele ja pidas juubelikohtumisel järgmise kõne.

Armsad vennad ja õed!

Tänan piiskop Abrahamsi südamlike sõnade eest ja tervitan teid kõiki metodisti-roomakatoliku dialoogi 50. aastapäeva tähistamisel. Jumal kuulutas 50. aasta eriliseks, mil tuli ka orjad vabastada: “Ja pühitsege viiekümnendat aastat ning kuulutage vabakslaskmist kõigile elanikele maal; see olgu teile juubeliaastaks: igaüks teist saab tagasi oma pärisosale ja igaüks pöördub oma suguvõsa juurde.“ (3Ms 25:10)

Oleme Jumalale tänulikud, sest mingis mõttes on ka meid vabaks lastud kahtlustamise ja eraldatuse orjusest. Oleme pidanud 50 aastat kannatlikku ja vennalikku dialoogi ja võime täna öelda apostel Pauluse kombel: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised.“ (Ef 2:19) Me ei ole enam võõrad, ei oma südame ega Issandale kuulumise poolest. Ristimise läbi oleme saanud tõelisteks vendadeks ja õdedeks. Me kõik kuulume Jumala majapidamisse.

Oleme selleni jõudnud dialoogi läbi. Vatikani II kirikukogu jätkab erinevate kirikute vahelise mõistmise ja üksteise väärtustamise edendamist, tehes seda dialoogi abil, mis toimub „tõearmastuses, alandlikkuses ja halastuses“ (Unitatis Redintegratio, 11). See annab meile julguse kohtuda siiralt ja alandlikult, et üksteiselt õppida aususe ja väärikuse vaimus. Mingem üheskoos edasi, teades, et meie tee algas Issanda juurest ja viib Tema juurde tagasi.

Oleme juubeliaastas. Meie töökomisjoni viimane avaldus käsitleb pühadust. John Wesley kutsus elama püha elu. Tema eeskuju ja sõnad julgustasid paljusid pühenduma palvele ja Pühakirja lugemisele, mis tõi nad Jeesuse Kristuse tundmisele. Kui näeme püha elu ja mõistame Püha Vaimu tööd teistes kristlikes konfessioonides, siis peame selle üle rõõmustama. Nemad aitavad ka meid saada Issandale lähemale ja andma evangeeliumile paremat tunnistust.

Tänagem taevast Isa kõige eest, lisaks viimasele 50 aastale ka paljude eelnevate sajandite eest kogu maailmas. Kinnitagem üksteist oma usku tunnistades. Usk muutub tõeliseks armastuse läbi, eelkõige vaeste ja hüljatute teenimisel. Jumala korraldus juubeliaastaks on endiselt päevakohane. Osadus Jumalaga kutsub meid pühadusele ja osadusele üksteisega. Meie, katoliiklased ja metodistid, ühendame jõud, et aidata ja lohutada abivajajaid, neid, kes on tõrjutud ja võõrad meie ühiskonnas.

Viiekümnele aastale tagasi vaadates peame tunnistama, et me ei saa kasvada pühitsuses, kasvamata osaduses. Meie teekonna järgmine etapp peab olema pühendatud lepitusele. Me ei saa rääkida palvest ja halastusest, pingutamata sealjuures täieliku osaduse saavutamise nimel. Saagu see dialoog kingituseks kogu maailmale, et leiduks kõikjal tundlikke kristlasi, kes on valmis lepituse nimel teenima. Ühtsus on ime, mille toob esile Jumala Vaim. Ta teeb seda omal viisil, nagu see toimus nelipüha päeval. Osadus ei tähenda ühetaolisust. Jäägem siis oma teel kokku – nagu jüngrid, kes ootasid Püha Vaimu tulekut.

Olen tänulik meie dialoogi eest, samuti tänan Metodisti Maailmanõukogu toetuse eest.

Meie töö pole veel lõppenud. Meil tuleb edasi minna. Oleme õppinud nägema üksteist vendade ja õdedena Kristuses, nüüd on aeg teha pingutusi täieliku osaduse saavutamise nimel, mil saame Jumala armust jagada ühist armulauda.

Ma palun, et ühineksite minuga „meie Isa“ palves…

Libreria Editrice Vatican
Lühendatud tõlge inglise keelest: Tarmo Lilleoja

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistas 1. oktoobril 2017 esimese aasta möödumist uues hoones. Juba suvel avaldasid mitmed sõbrad arvamust, et tuleks ikka minna seda uut muuseumi vaatama.

Mõte saigi teoks 23. septembril, selle sügise esimesel laupäeval, mil grupp Tallinna koguduse inimesi asus bussiga teele Tartu poole. Reisisaatja tutvustas meile Tallinn-Tartu maantee äärde jäävaid mitmesuguseid vaatamisväärsusi, sügisene loodus oli kaunis ja päike säras suviselt.

Uue ERM-i hoone kujundasid välismaised arhitektid Dorell, Ghatmeh ja Tane, kes polnud elu sees Tartus käinud, kuid kes märkasid võimalust, mida pakkus Raadi endine lennuväli. Nad leidsid, et selle tontlikult mõjuv lennurada on artefakt, mis väärib säilitamist ja ümber mõtestamist.

Nii valmis hoone, mille kogupind on 34347 m2 (Võrdluseks KUMU pindala on 20926 m2). Peab ütlema, et väliselt on hoone väga minimalistlik, seest aga avar ja huvitav. Uue muuseumihoone näituseala oma enam kui 6000 m2 on ülekaalukalt Eesti suurim.

Tutvumist näitusega alustasime Jakob Hurda saalist väga toreda giidi juhatusel.Tutvusime püsinäitustega „Uurali kaja“ ja „Kohtumised“. Eesti kultuuriloo püsinäitus „Kohtumised“ moodustab lõviosa väljapanekust ja see hõlmab ajateljel tänapäevast jääaja lõpuni kulgevat „Ajarada“ ning 11 teemanäitust. Väljapanekust ei puudunud ka Eesti kirikulugu puudutav osa. Põikasime kiiruga läbi ka soome-ugri püsinäituselt „Uurali kaja“, kus naiste ja meeste maailma näidatakse läbi koduste tegemiste, elatusalade ja maailmapildi.

Vahetuvate näituste saalis jõudsime vaadata suurt rahvarõivanäitust.

Enne näituste külastamist einestasime muuseumi restoranis „Pööripäev“, kus meile pakuti maitsvat lillkapsa-püreesuppi ja kohvi koogiga. Astusime läbi ka muuseumi poest, kus müüdi Eesti käsitööd, mitmesuguseid meeneid ja postkaarte.

Sisukas päev kaldus juba õhtusse, kui alustasime tagasiteed Tallinnasse. Olime kõik Jumalale tänulikud selle toreda elamuse eest.

18. novembril toimus Tallinna metodisti kiriku hoones Ebenezer Estonia poolt organiseeritud konverents „Iisrael aegade tähisena“, mis tõi kokku üle ootuste palju huvilisi üle kogu Eesti ja kaugemaltki. Peakõnelejaks oli Ebenezer organisatsiooni üks rajajatest Steve Lightle USAst, kellega olid kaasas Põhjamaade ja Baltikumi juht Philip Holmberg ning misjonär Ake Walman Rootsist.

Ebenezeri nimetus tuleb 1. Saamueli raamatust, kus kirjeldatakse Jumala võimsat abi võitluses vilistite vastu: prohvet „…Saamuel võttis ühe kivi ning asetas Mispa ja Seeni vahele, pani sellele nimeks Eben-Eeser ja ütles: „Siiani on Issand meid aidanud!”“ (1Sm 7:12) Alates 1991. aastast on Ebenezeri operatsioon Exodus aidanud rohkem kui 150 000 juudil Iisraelisse tagasi pöörduda. Ebenezeri peamine eesmärk ongi juutide abistamine kodumaale tagasipöördumisel, millega konverentsil kutsuti ühinema ka Eestimaa kristlasi.

Steve Lightle jagas talle 1974. aastal antud nägemust juutide massilisest tagasipöördumisest NL aladelt. See oli aeg, mil sel teemal ei räägitud avalikult isegi mitte Inglismaal. 1980. aastatel, mil vastasseis USA ja NL vahel oli viimase piiri peal, tõstis Jumal üles kristlasi ja kogudusi juutide eest palvetama. Need olid inimesed, kes mõistsid, et nende saatus kristlastena on seotud juutide saatusega. Kui enne Jeesuse esimest tulekut valmistas talle prohvetlikult teed Ristija Johannes, siis Jeesuse teise tuleku prohvetlik ettevalmistus seisneb juutide tagasipöördumisel nende ajaloolisele kodumaale. Kogudus koges suurt vabanemist ja ärkamist just 1990. alguses – ajal, mil juutidel lubati NLst vabalt välja rännata.

Sakussaare koguduse pastor Hans Lahi kohtus Steve Lightle’iga esimest korda 2016. aastal Jeruusalemmas Ebenezeri 25. aastapäeva konverentsil ja sel ajal tekkis ka soov ta Eestisse kutsuda. Steve, kes ei olnud varem Baltimaades käinud, liitis Eesti külastamise hea meelega oma Põhjamaade ringreisiga. Soomest tulid saatjatena kaasa Ebenezer Soome juhid Outi ja Hannu Lyytikäinen. Lisaks konverentsil kõnelemisele andis Steve intervjuu nii TV 7le kui ka Pereraadiole.

Konverentsil tutvustati ka Ebene-zeri sünnist ja teenistusest jutustavat, värskelt eesti keelde tõlgitud Gustav Schelleri raamatut „Operation Exodus. Prohveteeringud täituvad.“ Raamatu tagaküljelt võib lugeda, et see on „lugu julgusest, vaatamata kõigele vastuseisule. Parim tänapäeva näide usust“. Kuivõrd juutide tagasipöördumine nende ajaloolisele kodumaale ei ole sugugi lõppenud, siis on see raamat julgustavaks lugemiseks igale kristlasele. Raamatut on võimalik soetada Harta raamatupoest ja Logosest.

Helen Haas